Laastukatused
Laastust katuseid on paigaldatud meie mail enam kui kaks sajandit. Laastu eelkäijaks oli pilbas, mis kisti puust käsitsi ja oli väiksema mõõduline. Katuselaastude valmistamist spaetsiaalse masinaga nimetatakse laastu löömiseks.
Katuselaaste valmistatakse peamiselt kuuse ja haava puidust. Vähesel määral männist. Kvaliteetse laastu saamiseks tuleb palk lõigata talvel, mil okaspuude vaigu sisaldus suurim ja puu ei kasva. Langetatud tüved peavad olema sirged, vähese oksaga ning kasvanud aeglaselt. Kuusepuidu puhul tuleb kindlasti vältida keerus kasvanud ja ränirohkeid puid. Laastudega seoses on inimeste esimesi küsimusi: „Milline puit kestab katusel kõige kauem?" Aastate jooksul on tekkinud enim usaldus kuusepuidust laastudele.
Traditsiooniliselt on puidu eelistused piirkonniti erinevad, mis on tingitud kvaliteetse puidu kättesaadavusest. Haanjamail, kus leidub ilusat kuusepalki, paigaldati katustele peamiselt kuusest. Mujal Eestis on kasutatud ja kasutatakse ka nüüd peamiselt laastu materjaliks haaba ja vähem mändi. Haavalaastu paigaldamisel lõunapoolsele küljele võib see hakata okaspuust rohkem keerduma, seega soovitatakse seda kasutada puude vilus või põhjapoolses küljes.
Oluliseks katuselaastu vastupidavuse teguriks peale puidu kvaliteedi on laastu paksus. Soovituslik laastu paksus löömisel on ligikaudu 6 mm, mis kuivades mõnevõrra väheneb. Kahekordsete katuste puhul võiks kuni kolmandiku võrra paksemaid laaste kasutada nagu tehti seda vanal Võrumaal. Laastude enamlevinud pikkused on 71 ja 63 cm ning rannikualadel 49-57 cm. Laastude optimaalne laius on 7 kuni 13 cm.
Laastulöömise masina alt tulles tuleb laastud sorteerida, eemaldada koor ning spetsiaalselt riita seades kuivama jätta. Õigeks peetakse mitte paigaldada toorest laastu ja seda eriti enne jaanipäeva. Sügisel ilmade jahenemisega on see lubatud.
Laastureas paigaldatakse laastud üksteise peale ülekattega 2 kuni 4 cm ning read jooksevad vaheldumis ühest katuse äärest teise. Kattes järgneva laastuga oksa kohta võib ülekate olla suurem, kui ei tohi tekitada katusele „muhke". Laastud kinnitatakse peenikeste haljas naeltega, mis kaetuna järgneva reaga kestavad laastuga sama kaua. Kindlasti on vajalik paigaldada piisava laiusega harja- ja tuulelauad ning vajadusel korstna- ja neeluplekid.Lähtudes vanadest katustest (kaldega vähemalt 42 kraadi) on tavaline, et kahekordne kuuselaast on pidanud ilma paikamata vastu 30 aastat.
Valides katusekattematerjaliks laastu tuleb arvestada, et katuse kalle oleks suurem kui 30 kraadi. Puitkatustel tuleb tagada aluskate kasutamisel piisav tuulutus (32- 50 mm) vastavalt sarika pikkusele ja katuse kaldele. Soovides puitu täiendavalt kaitsta ilmastiku eest siis kindlasti peab kasutama nn. hingavaid puidukaitsevahendeid. Peab arvestama, et tulemuse saamiseks peab seda tegema järjepidevalt. Kindlasti tuleb laastukatuseid nagu kõiki teisi katuseid puhastada lehtedest ja muust prahist.
Kõik õigesti tehtuna saab hoone nägusa ja kestva katuse, mis vananeb sarnaselt meie endiga.